Reuniaun plenária loron, 08-07-2024, S.E Vise-Ministu ba Asuntus Parlamentares, Sr. Adérito Hugo da Costa, partisipa iha reuniaun plenária semana ne’e nian, iha plenária Parlamentu Nasionál, Dili.

Iha periodu ordem dia, deputadu sira halo diskusaun no votasaun ba proposta rezolusaun nu. 4/VI/(1ª)- ratifika akordu repúblika demokratika Timor-Leste no ajensia internasional ba enerjia atomika ba aplikasaun salvaguarda iha ambitu tratadu não proliferasaun ho votus,  59 a favor, 0 abstensaun no 0 kontra.

Ratifikasaun ne’e ho objetivu atu asegura estadu no lejitimidade polítika no enkuadramentu juridiku iha esterna no interna, tanba Timor-Leste hola parte iha membru internasional, prinsipalmente ASEAN.

Alende ne’e,  parlamentu nasionál liuhusi diskusaun,  aprova mos deslokasaun Prezidente Repúblika nian ba Repúblika Popular Xina no Repúblika Sosialista Vietname iha loron,  27/07/2024 to’o  04/08/2024 ho votus,  36 a favor, 1 kontra no 0 abstensaun.

Bankada PD iha deklarasaun polítika “ Governu IX mosu nu’udar alternativa atu halo kompromisu hadia povu nia moris, maske nune’e ukun primeiro ano nian la fasil atu halo alternativu, problema hirak ne’e mak hanesan setor saúde, edukasaun, presu sasan iha merkadu no nia kualidade. Alende  ne’e iha problema mak hanesan funsionamentu instituisional, situasaun saúde iha Timor-Leste tama dadaun ba faze agonia, laiha medidas ne’ebé forte sei sakrifika tan povu, laiha aimoruk no mudansa pesoais saude sai problema ba setor saúde.”

Bankada Fretilin iha deklarasaun politika “ parlamento nasionál aprova ona orsamentu ratifikativu 2023 ho karakter urgensia hodi rezolve folin fos iha merkadu,  maibe tinan ida ona folin fos aas ba bebeik, povu kbiit laek halerik nafatin ba folin fos iha merkadu. Tinan ida ona ita asiste sistema saúde ne’ebé kolapsu, sistema gestaun governu nian ladiak hodi responde ba problema saúde, rekrutametu ba profesionais saúde laiha kapasidade atu gere, ikus mai afeta ba setor saúde kolapsu., no numeru ema mate kontinua sae. Tuir dadus ne’ebé iha iha tinan kotuk ema mate hamutuk 169 pessoas. “

Deklarasaun politika refere hetan apoiu husi deputadu sira liu husi intervensaun diversa ne’ebé kontinua husu ba orgaun ezekutivu atu implementa no hala’o procesu dezenvolvimentu tuir planu no programa ne’ebé aprova ona.

Iha intervensaun S.E VMAP, hateten “ IX governu halo nia reflesaun ho profundu,  reafirma mos IX governu konstituisional nia kompromisu, kontinua servisu ba dezelvolvimentu ida sustentavel, kontinua servisu ba bem estar povu nian, atinje futuru ida mais prosperu ba ita nia nasaun, kompromisu ne’ebé IX governun aprezenta durante mandatu”

Durante diskusaun plenária ne’e rasik prejide husi S.E Prezidente Parlamentu Nasionál, Sra. Maria Fernanda Lay no marka prezensa máximu husi Deputadu VI lejislatura sira hotu.