Vice-Ministru ba Asuntus Parlamentares-VMAP, S.E Adérito Hugo da Costa, akompaña Ministru Obras Públika-MOP S.E Samuel Marçal Patisipa iha Diskusaun Espesialidade ba PPL no.9/VI (1a) – Medidas de Tutela da Legalidade Urbanística, loron 19-21, fulan- Fevereiru 2025, Iha Munisípiu Liquiça.

Iha diskusaun ne’e prezide husi Prezidente komisaun E Sr. Marcos Xavier, partisipa husi membru komisaun E ne’ebé trata asutu infraestrutura, no hetan ajuda husi komisaun A ne’ebé trata asuntu konstitusional.

Proponente ba proposta lei refere mak Ministeriu Obras Públika no Implementador maka Ministério Administrasaun Estatal no Ministériu Planeamentu Investimentu Estrateziku. Lei refere hamutuk Kapitulu IV no artigu 18 tama iha vigor, no Deputadu Komisaun E halo proposta atu aumenta tan artigu foun iha lei ne’e “Garantia Administrativas e Judiciais” proponente maka Deputadu Dário Madeira, Deputadu óscar Lima no Deputadu Aniceto Guterres, hetan votus afavor 9; kontra 0; abstensaun 0.

Tuir Ministru Obras Públika Samul Maçal hanesan proponente ba lei ne’e hatete lei ne’e mai atu kompleta dekrteu lei no.9/2022. Presiza klasifika didiak tanba Lei barak halo ita konfuzaun kuandu ita la entende didiak, Lei lisensiamentu, Lei urbanístika no ordenamentu teritóriu buat tolu ne’ebe iha ligasaun maibé la hanesan. Lei sira ne’ebé maka iha ko’alia ona kona-ba lisensiamentu, agora dadaun deskuti kona-ba urbanístika Lei rua ne’e hanesan maibé la hanesan.

Lisensiamentu ne’e haree liu regras ba risku ba lisensiamentu bainhira halo uma ida. Urbanistika ne’e katak atu moris organizadu ka disiplinadu, ita iha problem ida maka ita halo lei ne’e laos ba rai mamuk, maibé ba rai ne’ebe maka nakonu ona ho uma, ita hotu hakarak hadia sidade ka lae, problema ubrbaístika afeita ba udan mai tama ema nia uma, no halo uma arbiru ne’e mal organizadu. Lisensiamentu koalia kona-ba bainhira ema ruma atu halo uma tenki iha lisensiamentu, nune’e Governu bele haree didiak risku ba rai ida. Ordenamentu teritoriál ne’e atu halai liu ba iha buat boot, ohin hateten katak fatin komersial, universidade, turismo karik iha ne’ebé?.

Bainhira atu implementa Lei ida ne’e sei iha konsikuensia, tanba Governu halo Lei ida ne’e la’os ba rai-mamuk, maibé ba uma ne’ebe maka nakonu ona. Lei ida ne’e labele regula fali dekretu Lei, maibé Lei ne’e mai atu kompleta Dekretu Lei ne’ebé maka iha ona, nune’e bele kompleta malu, ida ko’alia kona ordenamentu ida mós ko’alia kona ba urbanístika , tanba ne’e Lei ne’e laos atu regula fila-fali Dekretu Lei ne’ebe maka iha ona.

Ba oin Governu liuhusi MOP sei lori tan lei ida ho naran, building cold.

Dezenvolvimentu laos tanba dalan maibé aproveita espasu ne’ebe maka iha, estadu ka Governu ne’e kontinuidade.

Lei planeamentu ordenamentu, bainhira atu ko’aia ida ne’e laos buat kiik ida, maibé tenki halo planu no estudu didi’ak hafoin implementa, Lei iha ona Governu halo esforsu hela atu deside Díli ne’e oinsa. Ita labele kompara ordenamentu teritóriu ne’e hanesan, maibé ko’alia kona-ba estadu nia dignidade.

Kona-ba artigu 2 tanba sa maka  iha artigu ne’e tanba saida maka akontese iha ita nia rai, iha Delta ema ida halo nia moru ona nia atu toka muzika li’an boot ka hakiak animal, mós ne’e dehan nia direitu, tanba ne’e artigu 2 hodi aplika liga ba kestaun ida ne’e.

Hanoin ida ne’e ita ses ladi’ak, se ita hanoin lakoi atu sobu, entaun tenki muda ba rai mamuk ida ema laiha nune’e bele implementa lei ida ne’e, maibé hakarak ka lakoi tenki sobu, Díli rai kiik maibé bainhira hadia didiak sei sai kapas liu, ida ne’e laos fasil, rekoñese tebes Deputadu sira nia preokupasaun, maibé ida ne’e la’os fasil atu halo iha loron ida de’it.