Simeira ASEAN ba dala-46 halao iha Kuala Lumpur iha sentru konvensaun Kuala Lumpur (KLCC-Convention Center) deskute no foka liu ba kooperasaun rejionál integrasaun ekonómika no dezafiu seguransa.

Kuala Lumpur, 26 de Maiu 2025 – Vise-Ministru ba Asuntus Parlamentares (VMAP), S.E Adérito Hugo da Costa akompaña Primeiru-Ministru hola parte iha Simeira ASEAN ba dala hatnulu-resin ne’en (46).

Simeira ASEAN ne’e ba dala-46 ne’e iha Malazia ne’e foka liu ba kooperasaun rejionál integrasaun ekonómika no dezafiu seguransa.

Objetivu prinsipál sira inklui reforsu estratéjiku, hasoru politika jeopolitiku no ekonomiku, no krize cyber-crime. Sorumutu ne’e mós fó atensaun ba sustenabilidade no inkluzividade, ho objetivu atu hasae papél ASEAN nian iha asuntu globál sira.

Nune’e Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão manifesta konfiansa totál katak Timor-Leste sei simu hanesan membru plenu iha organizasaun rejionál Association of Southeast Asian Nations (ASEAN) iha fulan Outubru tinan ne’e, marka momentu istóriku ba nasaun ne’ebé foin independente tinan 23 liu ba.

“Ita hein katak prosessu ida-ne’e bele konklui to’o iha tinan-ne’e nia rohan, bele mós akontese iha outubru, tanba ita hetan apoiu hosi nasaun membru sira ASEAN nian hotu-hotu.”, dehan PM.

S.E Xanana deklara katak Timor-Leste halo ona progressu signifikativu iha kumpre kritériu sira ne’ebé estabelese ona ba simeira ASEAN. “Ita halo ona buat di’ak no kumpre maioria rekizitu sira ne’ebé estabelese ona,” nia hateten, maibé rekonhese katak sei iha nesesidade balun ne’ebé tenke kumpre tán.

Timor-Leste nia viajen ba integrasaun rejionál hahu iha tinan 2011, bainhira nasaun ne’e hato’o pedidu bá dala uluk atu adere bá ASEAN. Hafoin tinan sanulu resin ida husi esforsu diplomátiku, Timor-Leste konsege simu estatutu observadór iha reuniaun altu nível ASEAN iha tinan 2022.

Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun, Bendito dos Santos Freitas, antes ne’e sublinha katak inkluzaun totál iha ASEAN la’ós de’it importante ba benefísiu ekonómiku, maibé mós atu fortalese aspirasaun Timor-Leste nian iha nível rejionál.

Simeira ASEAN sei loke dalan ba “Integrasaun Ekonómiku: Asesu ba merkadu rejionál ho populasaun liu 650 miliaun ema, Kooperasaun Polítiku: Partisipasaun iha desizaun rejionál importante sira, Dezenvolvimentu Infrastrutura: Programa kooperasaun ba dezenvolvimentu sustentável, Seguransa Rejionál: Kolaborasaun iha área seguransa no estabilidade”.

Maski konfiansa ne’ebé PM manifesta, prosessu kompletu ba integrasaun sei kontinua iha faze avaliasaun. Rekizitu sira ne’ebé Timor-Leste presiza kumpre tán inklui, Padronizasaun sistema administrasaun públiku, Harmonizasaun lei komérsiál ho padrón ASEAN, Fortalese kapasidade institusionál

Aleinde  ne’Impaktu ba Povu Timor-Leste, simeira ASEAN sei significar oportunidade sira foun iha área Edukasaun (Programa bolsa estudu no intercámbiu estudante), Empregu (Oportunidade servisu iha nasaun ASEAN seluk), Negósiu (Fasilitasaun ba negósiu ki’ik no médiu), no Kultura (Promosaun kultura Timor-Leste nian iha rejiaun”.