Vise-Ministru ba Asuntus Parlamentares (VMAP), S.E. Adérito Hugo da Costa reprezenta Primeiro-Ministro no Ministro Presidência Conselho Ministros (MPCM) ofisialmente loke seminário no lansamentu Chega! nian ba dala-VIII. (photo/©mediaVMAP)
DÍLI, 17 de Jullu 2025 – Iha selebrasaun aniversáriu dala-8 Centro Nacional Chega! Instituto Público (CNC I.P), Vise-Ministru ba Asuntus Parlamentares (VMAP), S.E. Adérito Hugo da Costa, reprezenta Primeiro-Ministro no Ministro Presidência Conselho Ministros (MPCM) marka prezensa Iha selebrasaun aniversáriu dala-8 Centro Nacional Chega! Instituto Público (CNC I.P) no halo mos abertura ba seminário no lansamentu livru rua ne’ebé ho signifikadu boot ba istória no futuru Timor-Leste nian.
Eventu ne’e hala’o iha sede CNC I.P, Balide nu’udar parte ida husi kompromisu nafatin atu prezerva memória koletiva no promove rekonsiliasaun nasional.
Lansamentu livru rua ne’e nu’udar pontu sentral iha serimónia ne’e, nune’e mós reforsa importánsia memória ba dezenvolvimentu nasaun nian. Livru sira ne’e mak: “Meraih Cahaya, Memori Kolektif Timor-Leste Pasca-konflik” no “Jejak-Jejak Ingatan, Mengenang Masa Lalu Mencintai Masa Depan”.
“Meraih Cahaya” aprezenta husi Dr. Yoseph Yapi Taum, M.Hum., hanesan akadémiku ida ne’ebé rekoñesidu iha estudu postu-konflitu, hato’o perspetiva foun kona-ba prosesu rekuperasaun nasional. Nune’e mós, “Jejak-Jejak Ingatan” hetan komentáriu husi figura nasional sira ne’ebé involve ativamente iha prosesu rezisténsia no konstrusaun nasaun. Sira-nia komentáriu oferese sasin pesoal no insight ne’ebé valiozu, refleta diversidade esperiénsia no perspetiva kona-ba período tranzisaun Timor-Leste nian.
Entre komentadór sira ne’e, mak hanesan Provedór Direitus Umanus no Justisa (PDHJ) Virgílio da Silva Guterres “Lamukan”, Sekretáriu Jeral RENETIL Joaquim A.M.L da Fonseca “Russo”, no Xefe Tim 7 Forum Komunikasaun Prezervasaun Memória Timoroan (FKPTT) Felisberto Amaral. Sira-nia partisipasaun destaka katak memória koletiva la’ós de’it istória, maibé mós baze ida ba konstrusaun identidade no futuru nasaun nian.
Mensajen ne’e refleta urjénsia atu haburas kultura literária no diálogu interjerasional, nune’e memória istórika bele sai forsa ida ba progresu.
Lansamentu livru importante ne’e akontese iha kuadru Festival Kultura Rezisténsia Popular (FKRP) 2025, ne’ebé tinan ne’e lori tema “Memória Koletiva Dalan ba Rekonsiliasaun”. Eventu ne’e, ne’ebé hala’o iha Salaun Konferénsia Centro Chega! I.P, Antigu Komarka Balide, la’ós de’it marka lansamentu livru, maibé mós hanesan plataforma ida atu selebra riku-soin kultural rezisténsia povu Timor-Leste nian.
VMAP destaka katak livru rua ne’e konvida ema hotu atu “haburas kultura lee, hakerek no envolve iha diálogu ho pasadu, atu lale bele sai todan maibé sai lisaun.”
Ida-ne’e nu’udar objetivu prinsipál ne’ebé aliña ho esforsu nasional atu mantein memória koletiva la’ós de’it nu’udar resián istóriku, maibé nu’udar guía ba dezenvolvimentu sosiedade. Liu husi literatura no edukasaun, governu Timor-Leste fiar katak bele promove rekonsiliasaun ne’ebé metin no sustentável.
Programasaun serimónia nian, hahú ho liafuan bemvindu husi Diretór Ezekutivu Chega!, hatudu formatu ida ne’ebé inkluzivu no partisipativu. Husi abertura no lansamentu ofisial husi VMAP, to’o aprezentasaun klean livru sira nian no komentáriu ne’ebé reflesivu husi figura nasional sira, eventu ne’e hanesan ezemplu ida husi diálogu ne’ebé produtivu kona-ba pasadu. Observasaun final husi reprezentante governu fó liu tan perspetiva kona-ba importánsia kontinuasaun esforsu hirak ne’e.
Eventu importante ne’e hetan partisipasaun husi parseiru boot sira, hahú husi membru governu no korpu diplomátiku, to’o membru Conselho Assessor Internacional Chega! no estrutura Conselho Administrasaun Chega!. Mós prezente mak reprezentante sira husi organizasaun sosiedade sivíl, organizasaun rezisténsia juveníl, no membru grupu traballu prosesu rekonsiliasaun timoroan.
Lansamentu livru rua ne’e reprezenta pasu importante iha esforsu nasional atu mantein memória koletiva no promove rekonsiliasaun. Ne’e hatudu kompromisu Governu Timor-Leste nian ba prezervasaun memória koletiva, rekonsiliasaun nasional, edukasaun istória, promosaun kultura lee no hakerek, no diálogu kontinuu kona-ba pasadu no futuru nasaun.