Governu halo esforsu atu kontinua reforma justisa tanba faktu husi dezempeñu setór ida ne’e nian.
Afirmasaun ne’e hato’o husi Vise-Ministru ba Asuntus Parlamentares, Sua Exelénsia Adérito Hugo da Costa, hatan ba deklarasaun polítika husi bankanda KHUNTO ne’ebé fó énfaze atu tau atensaun ba lei sira ne’ebé laiha balansu ho faktu reál no presiza halo alterasaun liuliu ba Lei Kódigu Penál.
Kona-ba ezijénsia atu Governu tenki lalais harii Supremu Tribunál, Sua Exelénsia Adérito Hugo da Costa hateten iha VIII Governu kompleta tiha ona kuadru legál lubuk ida iha setór justisa atu harii duni Supremu Tribunál no konsege harii ona komisaun instaladora ho supervizaun Parlamentu Nasionál nian iha lejislatura anteriór maibé to’o mandatu hotu komisaun ne’e la konsege halo servisu.
Tanba ida ne’e maka iha semana kotuk, Governu lori proposta alterasaun ida ba órgaun judisiál nian atu ajusta fali pakote lejislasaun sira ne’ebé aprova no em vigór iha governasaun no lejislatura anteriór.
Governante ne’e hatutan to’o ohin loron seidauk bele harii Supremu Tribunál tanba rekursu iha setór justisa la sufisiente atu estabelese órgaun judisiál ne’e.
Proposta alterasaun ba Lei Organizasaun Judisiária ne’e aprovadu ona iha Parlamentu semana kotuk atu halo ajustamentu ba kompeténsia Prezidente Repúblika nune’e bele iha forsa legál hodi rezolve mandatu atuál Prezidente Tribunál Rekursu ne’ebé sei remata iha fulan-Abril ne’e.
Iha tempu badak sei iha mós reajustamentu lei ba Ministériu Públiku nian ba situasaun hanesan, tanba pakote lejislasaun ne’ebé aprova iha lejislatura anteriór iha kontestu atu harii Supremu Tribunál.
Rekorda fila fali katak Proposta Lei N.o 16/VI (2a), segunda alterasaun lei N.o 25/2021, 2 Dezembru – Lei Organizasaun Judisiária, ne’ebé Governu aprezenta ba Parlamentu Nasionál iha loron 03, fulan-Abril 2025, pasa ho votus afavór 36, kontra 19 no abstensaun 1.