Direitu Fundu Rezerva Seguransa Sosiál ne’ebé atu atribui ba kontribuente seguransa sosiál tantu funsionáriu públiku, traballadór empreza ka seluk tan, sei aplika rejime rua maka rejime tranzitóriu ne’ebé konta husi tinan 2002-2017 no rejime jerál ne’ebé konta husi 2017 to’o idade reforma tinan 60.

Deklarasaun ne’e hato’o husi Prezidente Konsellu Administrasaun Institutu Nasionál Seguransa Sosiál, Arlindo Pinto, iha debate entre Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun (MSSI) ho Parlamentu Nasionál, iha Plenáriu Parlamentár, Tersa-feira, loron 15, fulan-Abril, tinan 2025 iha Parlamentu Nasionál, hatan ba preokupasaun Deputadu sira konaba mekanizmu atribuisaun direitu FRSS ba kontribuente seguransa sosiál.

Líder Máximu INSS ne’e haktuir, fundu rezerva segurana sosiál sei atribui ba kontribuente sira ho formatu akomulasaun saláriu baze.

Relasiona ho preokupasaun membru Parlamentu konaba posibilidade funsionáriu kontratadu ne’ebé remata ona servisu iha fatin ruma hakarak foti sira-nia osan seguransa sosiál ne’ebé durante ne’e sira kontribui, Prezidente INSS hateten dekretu lei la fó dalan no só bele foti wainhira tama idade reforma.

Arlindo Pinto explika funsionáriu kontratadu ida ne’ebé ninia kontratu remata tantu iha instituisaun públika no privada, iha kálkulu períodu kontributivu, durante fulan neen INSS sesa ninia kontributivu tanba la kontribui ona maibé hafoin hetan fali kontratu iha setór públiku ka privadu ida, INSS sei reativa fila fali ninia kontribuisaun ho númeru vitalisia ida de’it tanba ninia dadus rejistadu ona iha sistema seguransa sosiál.

Aleinde ne’e, iha mós posibilidade kontribuente ne’e hakarak kontinua kontribui ba seguransa sosiál maske la servisu ona iha instituisaun públika ka empreza ruma tanba lei fó dalan liuhusi adezaun fakultativa nune’e wainhira nia rekere pensaun INSS bele akomula hotu husi ninia tempu servisu to’o idade 60 tuir valór ne’ebé nia kontribui.

Iha parte seluk, hatan konaba kartaun identidade ne’ebé atribui husi INSS ba membru Parlamentu sira ne’ebé la funsiona tanba wainhira asesu ba dadus seguransa sosiál, sira-nia naran la mosu, Vise-Ministra MSSI, S.E Céu Brites, hateten ida ne’e akontese tanba seidauk halo deklarasaun renumerasaun.

Kartaun ka númeru identidade seguransa sosiál nuda’ar númeru permanente desde kareira kontributiva ne’e la’o nune’e wainhira hakarak rekere pensaun tenki lori kartaun ne’e tanba dokumentu no dadus rejistadu ona sistema seguransa sosiál.

Kona-ba rekomendasaun membru Parlamentu atu simplifika prosedimentu burokrátiku wainhira atu reqere pensaun reforma, Prezidente INSS subliña durante ne’e parte kompetente ko’a osan seguransa sosiál kada funsionáriu ka traballadór maibé parte rekursu umanu la ba inskreve iha seguransa sosiál tanba wainhira atu rekere pensaun ida tenki kompleta dokumentu ne’ebé nesesáriu, tenki husu ba funsionáriu ka traballadór sira atu fila fali ba instituisaun ne’ebé nia servisu ba hodi foti lista ka deklarasaun remunerasaun ba atribuisaun saláriu baze inklui dokumentu nesesáriu sira seluk antes hetan aprovasaun ba pensaun reforma nian.

Entretantu, iha tinan 2024, Konsellu Ministru aprova ona rezolusaun ba instituisaun públika no privada katak kada fulan empregadór ida-idak tenki aprezenta deklarasaun renumerasaun ba sistema seguransa sosiál atu halo ajustamentu nune’e bele fasilita kontribuente sira asesu ba sira-nia dadus pesoál.