Durante plenária Tersa-feira semana ne’e nian, Bankada opozisaun hato’o lamentasaun kona-ba lista veteranu ne’ebé konsellu kombatentes libertasaun nasionál publika. Sira konsidera lista ne’e nakonu ho elementu polítiku, parsialidade, diskriminasaun, no alegasaun falsifikasaun dokumentu. Lamentasaun ne’e hato’o husi deputadu Sr. Florentino Ximenes no fiar katak problema ida ne’e prejudika povu Timor-Leste nia luta ne’ebé durante tinan barak ona luta ba ukun rasik an.
Bankada opozisaun mós hato’o kestaun kona-ba re-verifikasaun ba lista veteranu ne’ebé publika ona, no husu atu prosesu verifikasaun ne’ebé hala’o tiha ona antes ne’e fó sai ba públiku hodi garante transparénsia. Membru parlamentu balun mós propoin atu halo filafali verifikasaun tanba alegasaun kona-ba dadus ne’ebé la loos, maski verifikasaun anteriór hala’o tiha ona iha tempu naruk nia laran.
Hatan ba ida ne’e, Vise-Ministru ba Asuntus Parlamentares-VMAP, Sr. Adérito Hugo da Costa, esplika katak iha verifikasaun dahuluk iha períodu 2003-2005, deteta ona falsifikasaun dokumentu sira. “Ema balun ne’ebé la elejivel falsifika ona dokumentu sira hodi hetan estatutu veteranu. Kazu hirak ne’e dadaun prosesu hela iha tribunal hodi rekupera fali osan ne’ebe simu ilegal”.
Entretantu, dadus ikus ne’ebé publika iha loron 15 Janeiru 2025, kobre períodu 2009 no fó sai liuhosi anúnsiu ofisiál ne’ebé hato’o ba públiku durante loron 60 hodi hetan resposta.
S.E VMAP mós fó hanoin katak Lei nú. 3/2006, ne’ebé implementa uluk iha períodu lejislativu dahuluk no daruak, implementa ho objetivu atu fó estatutu no direitu ba veteranu sira. Prosesu verifikasaun ne’e hala’o ona desde tinan 2009 no kontinua to’o ohin loron. Aleinde ne’e verifikasaun ba sira ne’ebé seidauk rejistu, nune’e parte hotu-hotu bele sente fiar-an katak só sira ne’ebé prienxe rekizitu mak sei hetan sira-nia direitu.
Aleinde diskute asuntu verifikasaun dadus, plenária ne’e diskute mós propostas mudansa ba Lei nú. 3/2026 kona-ba estatutu veteranu Kombatente Libertasaun Nasionál nian.
Governo propoin mudansa ida-ne’e atu rezolve konflitu potensiál iha sosiedade no evita diskriminasaun hasoru veteranu sira. Maibé, mudansa ne’e hamosu mós preokupasaun tanba hanoin atu hamenus veteranu sira-nia direitu ne’ebé luta ona ba ukun rasik-an.
Mudansa sira ne’ebé propoin, só oan sira ka kaben-na’in sira ne’ebé sei moris hosi veteranu sira maka sei bele simu benefísiu sira-ne’e. Ida-ne’e hamosu preokupasaun katak mudansa ne’e sei ignora direitu família veteranu sira-nian ne’ebé halo ona sakrifísiu boot. Barak fiar katak polítika foun ida-ne’e sei hamosu diskriminasaun boot tebes hasoru veteranu sira no sira nia família.
Deputadu lubuk ida espresa preokupasaun kona-ba diskriminasaun ne’ebé bele mosu nu’udar rezultadu hosi mudansa sira, liuliu hasoru veteranu sira ne’ebé mate ona ka ne’ebé sira nia família sente katak sira nia direitu la hetan rekoñesimentu loloos. Tanba ne’e, Vise-Ministru promete sei rezolve kestaun ne’e ho matenek no konsidera preokupasaun ruma ne’ebé mosu.
Preokupasaun hirak ne e mosu iha ligasaun ho mudansa sira ne ebé halo ba lei ida ne ebé aprova ba dala uluk iha 2003, kona-ba veteranu sira-nia direitu. Mudansa ne’e konsidera atu halakon direitu veteranu sira ne’ebé luta ona, liu-liu sira ne’ebé mate ona ka sira nia família iha direitu atu hetan benefísiu sira ne’e. Antes ne’e, veteranu sira ho sira nia família, inklui sira nia inan-aman, maun-alin, no oan sira, iha direitu atu hetan kompensasaun ka benefísiu seluk nu’udar rekoñesimentu ba sira-nia luta ba libertasaun pátria
Vise-Ministru mós fó hanoin ba parte hotu-hotu atu respeita veteranu sira-nia luta ne’ebé halo ona sakrifísiu boot ba ukun-rasik-an, no katak kestaun sira ne’ebé relasiona ho sira-nia direitu tenke kaer ho kuidadu atu nune’e labele aumenta tan tensaun sosiál sira.
Plenária ne’e remata ho akordu atu kontinua diskusaun sira seluk kona-ba proposta mudansa lejislativa sira, hodi hein rezultadu verifikasaun dadus ne’ebé kle’an liután.